Referaadi vormistamine

 

Referaat koosneb järgmistest osadest:

  1. tiitelleht;
  2. sisukord;
  3. sissejuhatus;
  4. töö põhiosa peatükkidena;
  5. kokkuvõte;
  6. kasutatud kirjandus;
  7. lisad nummerdatult koos pealkirjaga.

Tiitelleht

  • kooli nimi Tartu Kristlik Põhikool üleval rea keskel;
  • õpilase klass kooli nime all rea keskel;
  • õpilase ees- ja perekonnanimi pealkirja kohal rea keskel;
  • töö pealkiri suurtähtedes tiitellehe keskel;
  • töö liik “Referaat” pealkirja all rea keskel;
  • juhendaja(te) andmed (paremal servas lehe alumises pooles);
  • töö tegemise koht ja aasta lehekülje all keskel.

Tiitellehel ei ole leheküljenumbrit.

Sisukorras esitatakse töö osade loetelu koos nende alguslehekülgedega töös. Sisukorras loetletakse, kuid ei nummerdata sissejuhatust, kokkuvõtet, kasutatud kirjandust ja lisasid. Sisukord asub eraldi leheküljel/lehekülgedel.

SISSEJUHATUS

1. ESIMESE PEATÜKI PEALKIRI

1.2.  Esimese peatüki esimese alapeatüki pealkiri

1.3.  Esimese peatüki teise alapeatüki pealkiri

1.4.  jne

2. TEISE PEATÜKI PEALKIRI

2.1. Teise peatüki esimese alapeatüki pealkiri

2.2. Teise peatüki teise alapeatüki pealkiri

2.2.1. Teise peatüki teise alapeatüki esimene punkt

KOKKUVÕTE

KASUTATUD KIRJANDUS

LISAD

Lisa 1. Pealkiri

Lisa 2. Pealkiri

 

Sissejuhatus algab eraldi leheküljelt.

Töö põhiosa / töö käigu kirjeldus algab eraldi leheküljelt. Pealkirjad on nummerdatud, rasvases/paksus kirjas ja teksti suurus on 14 pt. Esimese taseme pealkirjad on suurtähtedes.

Kokkuvõtte algab eraldi leheküljelt.

Kasutatud kirjanduse nummerdatud loetelus esitatakse kõik töö kirjutamiseks kasutatud allikad (nii raamatud, veebileheküljed, ajalehe artiklid jms.). Tekstisisesel viitamisel kasutatakse järjekorranumbrit.

  • Raamat: autori(te) nimi(ed). Pealkiri kaldkirjas. Kirjastuse nimi, väljaandmise aasta, tsitaadi korral leheküljenumber/numbrid. Näited:

1. Jüssi, Fred. Linnuaabits. AS Ajakirjade Kirjastus, 2007.
2. Salo, Pertti ja Salo, Ulla. Meie metsade seened. Varrak, 2017.

  • Veebileht: autor(id) – isiku või ettevõtte nimi. Pealkiri kaldkirjas. URL – veebilehe aadress, külastamise kuupäev sulgudes.
    Näited:

3. Peksar, Arno. Leevike. https://www.looduspilt.ee/loodusope/index.php?page=liigitutvustused_liik&id=248 (06.07.2020).
4. Vikipeedia. Leevike. https://et.wikipedia.org/wiki/Leevike (06.07.2020).
5. Ennet, Priit. Mõistatuslik taevakeha võib olla suurim neutrontäht või väikseim must auk. https://novaator.err.ee/1106331/moistatuslik-taevakeha-voib-olla-suurim-neutrontaht-voi-vaikseim-must-auk (06.07.2020).

  • Ajalehe/ajakirja artikkel: autor(id), pealkiri kaldkirjas, ajakirja/ajalehe nimetus, väljaandmise aeg.
    Näited:

6. Sikk, Tiiu. Heegeldatud kardin. Käsitöö, sügis 2006.
7. Kask, Ants. Rohepesu või ajupesu? Postimees, 06.07.2020.

 

Lisad algavad uuelt leheküljelt ja nende pealkirjad on nummerdatud: Lisa 1, Lisa 2 jne. Pealkiri on rasvases/paksus kirjas. Iga lisa kohta peab töö sisus olema viide. Lisad on paigutatud neile viitamise järjekorras.

Referaadi kirjaliku osa vormistamine:
  • kasutatakse Times New Roman või Arial kirjastiili.
  • pealkirjade (välja arvatud tiitellehel) teksti suurus on 14 pt
  • tavalise tekstil suurus on 12 pt.
  • reavahe on 1,5 kordne.
  • lehe vasakul servas on vaba ruumi 3,5 cm, teistes servades 3 cm.
 Viitamine

Kõigile töös kirja pandud seisukohtadele, faktidele ja andmetele, mis ei ole autori enda poolt välja mõeldud, tuleb viidata. Viitama ei pea üldiselt teada olevatele andmetele ja enesestmõistetavatele faktidele, näiteks et kõik inimesed on unikaalsed. Siiski on parem pigem rohkem viidata, kui üldse viitamata jätta. Võõraste mõtete esitamist enda omade pähe käsitletakse plagiaadina, mis pole lubatud. Teistele autoritele kuuluvaid seisukohti või andmeid võib loovtöös esitada refereeringutena või tsitaatidena. Tsiteerimise korral kasutatakse töös sõna-sõnalt mõnes teises töös või allikas esinevat lauset, lauseosa või väljendit. Tsitaadid on jutumärkide vahel. Refereerimine on kasutatud lause, lõigu, tulemuse, järelduse, mõtte või idee oma sõnadega edasiandmine ehk ümberjutustamine. Tsiteerimise ja refereeringu puhul esitatakse allikas, mis on toodud kasutatud kirjanduse loetelus. Teksti sees viidatakse allikale lause või lõigu lõpus. Selleks kirjutatakse ümarsulgude vahele autori nimi ja võimalusel leheküljenumber (vaata allpool kasutatud kirjanduse vormistamist), näiteks

Leevike ei ole Eestis kaitsealune liik (Peksar).

Kui autori andmed puuduvad, siis kirjutatakse sulgudesse allika haldaja nimi ja/või allika pealkiri, näiteks

Leevike on paigalind (Vikipeedia, Leevike).