Mõni laps on loomupäraselt hea õppur, kes suudab õpitu kiiresti omandada ja “salvestab” tänu fotograafilisele mälule peaaegu kõik, mida näeb ja kuuleb. Ta on lihtsalt imetlusväärne! Kuid kahjuks ei ole enamus lastest (ega meie isegi omal ajal) nii mitmekülgselt andekad ja eeskujulikud. Tavaliselt vajab laps õpingute motiveerimiseks väljaspoolt tulevat tõuget. Järgnevalt mõned lihtsaltrakendatavad näpunäited, kuidas aidata lapsel koolis hästi edasi jõuda.
1. Tundke lapse õppimise vastu isiklikku huvi.
Ärge piirduge ainult fraasidega: “Kuidas täna koolis läks?” ja “Kas kodused ülesanded on tehtud?” Konkreetsus on parem. Küsige: “Kas sa tahad, et ma aitaksin sul ülesannetest aru saada?” või “Kas midagi jäi koolis arusaamatuks?” Näidake üles isiklikku huvi, kuidas laps õppetükkidega toime tuleb.
2. Ärge karistage last sellega, et saadate ta teise tuppa õppima.
Sõltuvalt ülesantud töö iseloomust võib teiega ühes ruumis õppimine last oluliselt aidata. Olge alati avatud ja valmis aitama.
3. Õpetage organiseerimisoskust.
Lapsed pole üldiselt kuigi organiseeritud ning planeerimine on nende jaoks sageli täiesti uus mõiste. Õpetage, kuidas koostada nimekirju asjadest, mida kodus või koolis teha tuleb: koristustööd, kirjatööd ja projektid, kohustusliku kirjanduse lugemine jne. See säästab rohke informatsiooni meeles pidamisest ning aitab rahulikult ja stabiilselt vajalike toimetustega hakkama saada.
4. Alustage kõige raskemast.
Lapse loomus on selline, mis veeretab kõige raskemad ülesanded lõppu ja nii võivad need üsna suure tõenäosusega sootuks lõpetamata jääda.
5. Kasutage päheõppimiseks erinevaid meetodeid.
Seostage tundmatu tuntuga. Erinevate mälusüsteemide õpetamine võib lapsele suureks abiks ning isegi lõbus olla. Võimalusi on mitmesuguseid.
6. Otsige välja kõige olulisem.
Õpilane, kuulates õpetajat, lugedes õpikut või mõnda muud materjali, peaks endalt küsima: “Mis on kõige olulisem, mida tingimata meelde jätta?”
7. Lugege väikeste lõikude kaupa.
Õpetage last teksti lühikeste lõikude kaupa lugema ning seejärel endale loetu kohta küsimusi esitama. Küsimuste formuleerimine ja loetu sisu üle mõtisklemine hõlbustab tõeliselt tunnetuslikku õppimist.
8. Seadke eesmärgid ja tähtajad.
Aidake lapsel seada võimetekohaseid eesmärke ja tähtaegu. Lubage talle, et mängite või tegelete temaga, kui ta määratud ajaks peatüki loetud ja küsimustele vastatud saab. Väikesed preemiad võivad olla väga stimuleerivad.
9. Kontrollige õpioskust.
Tehke kindlaks, et laps on ikka tõepoolest ühe oskuse selgeks saanud, enne kui järgmise juurde asub. Eriti oluline on see esimestes klassides, ning kõige olulisem lugemises ja matemaatikas. See fundamentaalne oskus on kõigi teiste ainete eduka omandamise võti.
10. Muutke kodu “õppelaboriks”.
Dan Kaercher kirjutas: “Tehke oma köögist “õppelabor”. Õpetage lapsele murdarve, kasutades mõõtmiseks lusikaid ja tasse, viilutades kartuleid jne.”
11. Tehke märkmeid.
Laps ei suuda kõike kuuldut-loetut ühekorraga meelde jätta. Ülesmärgitud pealkirjad ja alapealkirjad või lahtrid on hilisemale meeldetuletamisele suureks abiks. Võtke see meetod juba varakult kasutusele.
12. Aidake lapsel kontrolltöödeks valmistuda.
Paluge lapsel õppimise või lugemise käigus välja kirjutada võimalikud kontrolltöö küsimused. Lugege need seejärel ette ning paluge lapsel tekstist õiged vastused leida.
13. Kontrollige koduseid ülesandeid.
Enamusele lastest, ja mis seal salata – ka täiskasvanutest, ei meeldi oma kirjalikke töid grammatiliste vigade või valesti arvestatud komakohtade avastamiseks üle kontrollida, kuid see tuleb ainult kasuks. Viimasel minutil tehtud kontroll võib päästa palju.
14. Kiitke last kordaminekute eest.
Tunnustage last, millal ainult võimalik. Jagage oma heameelt sugulaste ja sõpradega ka lapse kuuldes. See motiveerib ka edaspidi tunnustuse vääriliselt elama.
15. Ärge nõudke üle võimete käivat.
Ärge sundige last võtma akadeemilisi töid, millega ta toime ei tule ega võrrelge nende tulevikku praeguse akadeemilise suutlikkusega. Briljantsus koolitöödes ei ole sugugi ainus eduka elu kriteerium. Näiteks Albert Einstein, Henry Ford ja Winston Churchill olid koolipõlves üsna kehvad õpilased, kuid see ei takistanud neil hiljem saavutamast määratut edu.
16. Palvetage.
Julgustage last kooliasjadest Jumalaga rääkima. Need jutuajamised võivad olla umbes niisugused: “Kallis Taevane Isa, ma tean, et Sinu abiga saaksin sellest ülesandest jagu, kuid hetkel vajan abi. Näita mulle, mida peaksin tegema, et õiget vastust leida. Aamen.” Lapse edukus sõltub palju vähem IQ-st kui abist, mida vanemad talle kodus pakuvad.
Association of Christian Schools International